Minu siirad soovid.

Ma ei ole kindel enam, ma olen Eestis olnud üle nädala ja ma ei ole vist iial oma elu ajaloo jooksul nii kasutu olnud. Isegi kämmergus oksendamine peale pidu on rohkem asjalikum kui minu siinsed viimase aja tegevused. Istud kodus oma toas ja vaatad lage või oled Tallinnas Kauri juures ja vaatad lage. Igatahes selline lae vaatamine käib. Või magad ja vaatad unenägusid...või imestad, et mis nüüd juhtus.

Ma ei salli siiralt inimesi kes ei vasta, lähevad sõnadeta minema( ilmselt nii mõnigi tundis end praegusel momendil ära) aga mitte lahendatud asjad tulevad TEIE eludesse alati tagasi, võimalik et mingil muul kujul aga muretseda ei tasu- ta tuleb. Mulle ei meeldi tegelikult üldse õhus olevad ebameeldivad asjad, lõhnad...mööda kõndimisel jäävad need külge.

Mina võin olla hull aga vähemasti ma pole Jaanalind.

Ja rohkem küsida tuleb ka eneselt, et kui keegi teie poole pöördub siis miks ta seda teeb? Mida on sinul sealt kogeda. Ma kusjuures olengi avatud kõigile ja elu on mind see läbi üllatanud.

Aga kui soovime näha punast vaid punaselt siis jah, punane on punane. Valge on valge ja..mitte midagi enamat. Enamusele kahjuks nii on.

Mina ei süüdista teid shokolaadi massiivses pugimises või mõne jubeda artisti kuulamises või vaatamises.

Oma avatust ei saa elulõpuni häbeneda. Ei saa. Kirge ka mitte. Ja vabandust, et ma elan välja mitte sisse. Ma EI OLE KARU KOOPAS.

ja siis veel eriti neile kes on ebameeldivkas suutnud teha teineteistest mööda minemise. voattt see on minu jaoks tõeline inimhullus ja rumalus.

Ilusaid jõule ja ma loodan, et mõististe minu jõulusoovi.

Silly Silli.

grieeef

I’m an equal-opportunity player! I still go back and forth. Almost about everything what touches me.

S.

Mina jõuluvana

Tänud Merlyle kes selle foto minuni toimetas. Mangisin jouluvana Taanis...


http://a5.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash4/383856_10150470279638326_809678325_8493561_951195682_n.jpg

Mis siis saab..

Valida Londoni, Oslo voi saami küla vahel. Viimane kutsub koige enam, see kultuur on mulle alati huvi sugavalt pakkunud.

Tööd peab nuud tegema, et saaks opinguid jäktata.

Ja nüüd tahan kaduda, mul on vaja mõelda. Ma ei saa olla täielikult õnnelik ennem kui pole iseendani jõudnud. Sest ma tean-mina ei ole selline. Olen eksinud vaid natuke.

Aga päris rõõmus tegelikult.
Kaur rõõmustab mind, tekitab liblikaid, see on hea tunne mu armas noormees.

Silly.

Oslo ja Viljandi...

Oslo oli hammastav. Taas kohutmine Eirikuga uletas koik ootused, meie suhe on tugevam kui ei iial varem. Reisimine on talle head teinud ka tema vaimule, ta moistab mind nuud palju paremini. Me naersime, päevad möödusid naerdes Oslos.

Viljandi.

Ma olen lukus. Ma vabandan aga ma ei taha siin olla, see siin pole minu koht, ei ole kodu.
Igatsen Copenhagenit, sealset positiivset hõngu õhus ja oma kooli ja kursakaaslaseid.
Nemad , mu kool on mu elu.
Ilma selleta vajub vaim sellisesse vaikusesse, et see hirmutab mind.

S.

Viimane őhtu teatrimajas.

Rahvas on kokku kogunenud, kőik on midagi maitsvat súúa teinud. Inimsed tulevad ja kallistavad ja loodavad lausudes, et ehk kohtume taaskord.
Siin oli hea. Nii hea. Őppisin nii palju, kogesin nii palju ja kohtusin táiesti uutlaadi inimestega enda elus.

Olen teatriukse lável ára káinud.

Olen siin olnud.
Ja kunagi tulen tagasi.

Armastan teid kursakaaslased.

Ja núúd Oslo ja Eirik. Otsustasime naljaga, et ehk húppame aknast alla, et murrame mőned luud ja hambad.

Núúd táhistama.

S.