Paastulaagris. Lisandub jutt:)

Kelle jaoks olen loodud, neist olen ma lahutatud

Lapsed.

Kui enne ei teadnud mis on armastus
, polnud ei näinud , ei kuulnud.
..Sa ei olnud vaatanud.
Kui ei teadnud. Ma annan andeks.
Ka endale.
Kõik.
Ja leinan Sind.
Mitte ainult oma silmades
Vaid ka hinges.
Elad koos meiega.
Puude ja rohu,
Kasemahla ja eluveega.
Sa ei ole minust eraldi,

Ja pea meeles
Ma ei hüljanud Sind
Ei tapnud.
Sind.
Ainult enda.
Ja kõik Teised.
Aga Sina
Sa
Elad.

Oleme õhtune viin ja hommikune pohmakas.

Väga palju meie ühiskonnas tehakse ära tänu ühele nähtusele- vabatahtlikule. Aga kes on vabatahtlik? Millega tegeleb vabatahtlik?Kui palju on meie endi ümber neid kes hoolivad? Neid kes märkavad?
Ja mis kõige tähtsam kui palju  meis endis on vabatahtlikku? Palju me näeme oma lähedasi? Kas me näeme?

Mind  pani kõigele sellele mõtlema minu sõber. Ja nüüdseks olen mõistnud, minu ainuke sõber.
Kuna minu idee sõbrast ja sõprusest on muutunud, tänu temale, kogenud isetust ja armastust. Olen hakanud endalt küsima, et millist inimest mina enda ümber soovin? Kes on need kellega tegelikult  soovin jagada oma mõtteid ja tundeid ja kes on see, kes neid  tegelikult  ka väärtustab? Olen kurbusega pidanud tõdema, et palju inimesi mitte ei tarbi ainult asju, vaid ka suhteid, inimesi ja kogu nende olemus on muutunud just kui vahetuskaubaks. Kardame end siduda. Oleme hakanud uskuma, et sellega kaotame oma vabaduse. Ja samal ajal oleme unustanud, et ainult armastades saab vaba olla. Oleme tühikargamise ja lõtvade lõbude janulised. Lühiajaliste naudingute ohvrid. Oleme õhtune viin ja hommikune pohmakas. Ja see eelis annab vabaduse meile kõik unustada ja vaikselt tasakesi edasi loksuda, elu mere lainetel.

Minu elus on olnud sama palju suhteid kui mesilastarus mesilasi. On olnud paremaid ja olnud halvemaid aegu. Nagu meil kõigil. Aga ühte mustrit olen tähendanud oma pisike elu jooksul. Mind on aitanud alati need inimesed, keda ma vaevu tunnen. Need keda kohtasin tund aega tagasi ja väga tihti- neid enam iial ei kohtagi. Kes on need inimesed? Sõbrad? Ei. Tuttavad? Kindlasti mitte. Aga miks siis? Vabatahtlikud? Miks nad seda tegid?

Minul on kombeks kõike jagada mis mul on, mul pole palju aga seda mis on, ei pea ma ainult enda omaks.

Ja selle kõigepärast olen hakanud eelistama teiste seltskonnale enda oma või mõne ilusa inimese lähendust.
Inimeses peab kõik ilus olema ja meis kõigis peaks natuke vabatahtlikku märkajat olema.
Olen oma elus väga palju eksinud, olen olnud kõike seda millest praegu kirjutan. Mul pole sellest kahju. Aga oleks kahju kui ma seda endiselt veel oleksin.

Oleme erektsioon
ning teadmatus
oleme selle puudus
ja vajadus.
Oleme kirjeldamatud soovid
janu.
Meeleheide ja kiirus.
Vähesus ning asjade
ROHKUS.

Tahan olla puhtus
hommikune soov
õhtune täideminek.
Tahan olla vaba
armastades
juues
süües
kõndides.
Tahan lamades
KÄTT
sõbra soojust
tuule hoovust
Soovin püsti tõusta
hädas.
Ma ei taha karjuda.
JANE!
Appi.


Silly.

Minu lugu.

Kunagi olin mina ka väikene tüdruk. Minu teismelise aastad, ei olnud küll roosade lutsukommide aeg aga vähemasti oli mul üks kindel asi, soov, unlem. Midagi mida ma teadsin kindlalt, ükskord kasvan
Ma suureks ja mul on vabadus, minna, kuhu süda mind kutsub. Minust saab kas geograaf, ajaloolane, kirjanik või näitleja. Ei olnud kahtlustki. Reisin läbi kõik kohad, hääletan läbi kogu Maa. Kogu horisondi. Kohtun inspireerivate inimestega ja kogun oma raha. Armun...kõik need sarnased soovid mis meil kõigil on. Teen palju vabatahtlikku tööd ,julgustan teisi ja olen õnnelik.

Siis mul oli see teadmine, et kunagi saab. Kui aga piisavalt hästi loota ja unistada siis elu vastab soovidele. See aitas mul üle elada kogu elu nälja, milles aastaid elanud olin...
Ma ei soovi kirjutada teemal tegelikkus. Sest sellest kirjutamine on liiga raske. Minu parimateks sõpradeks on saanud arstid ja analüüsid. Teraapiad. Kõik kirjutavad mulle midagi, mu keha ei saa enam arugi, kuhu kuuluda või millele reageerida.

Nutmine puhastab hinge, seepärast soovitan nutta, kui ollakse kurvad...
Ja nii kaua kuni on energiat ja elutahet, minna horisontide taha ja neist veel kaugemale, mägedest üle, läbi voolavate jõgede ja liiva randade.


Enam pole muud jäänud.

Kirjad Annikenile.

I don't want to change extreme to opposite I have been. Of course I totally loved to be aware and I like knowing that we can play our future trough in mind, we can easily see some results by just some decisions we are making. It is almost like math.

I am calm. But the whole structure of my life has changed. Scares me little bit as well. It is like rouse, revive... nothing from the past is really seducing me.

Since I go therapist now I am going through lot of situations from my past. And the meanings for them and the growth? 

I understand that, I have to be thankful for everything I had because without it, I would not write this now, I would not be or know those things. I would have no glue about it.

But then again, glue about what? It is a feeling that is impossible jet, to put it into words...

Top 10 Reasons Not to Eat Meat | Take Action | PETAIndia.com - 1

Top 10 Reasons Not to Eat Meat | Take Action | PETAIndia.com - 1

Ja eriti neile kes väsitavad mind teemal, taimetoitlus on kahjulik!
Tuleb välja, et on hoopis vastupidi!

Tervitused,
Sillylt.

North Cape.

Minul algas uus talv. Kusagil mägedes, mäe otsas. Olen ümbritsetud merega...siin tekib tunne, et tõesti, olen maailma lõpus. Ja jutte merest on vaid teada, kuna siin on selline udu, siis meetrist kaugemale on raske näha. Loodan, et elan uue, karmi talve taaskord üle... Soojalt külmade soovidega, Silly.

Taani Eeesti saatkonna jõulupidu. Ahaa!

Kevad.

Uus elu, ilus elu, minu elu.

Lühifilmid

Olen nende suurarmastaja ja võin tunde kuntsifilmide seltsis veeta aga siin üks hispaania lühifilm, mis mind nutma ajas...

http://vimeo.com/10235852

Nautida!

Eirik..kallis

Kallis. Hoia Sinagi end nagu palusid mul end hoida.

Charles Bukowski

Drink­ing is an emo­tional thing. It jog­gles you out of the stan­dard­ism of every­day life, out of every­thing being the same. It yanks you out of your body and your mind and throws you against the wall. I have the feel­ing that drink­ing is a form of sui­cide where you’re allowed to return to life and begin all over the next day. It’s like killing your­self, and then you’re reborn. I guess I’ve lived about ten or fif­teen thou­sand lives now.

Charles Bukowski

“”

Oliiivid.

Kunagi keegi rootsis lausus mulle" a day without an olive is a wasted day" ja ma noustun sellega enam kui kull.


Pseudologia fantastica, ma arvan, et elan kusagil seal.

Karasjok.

Kuskil pole veel tundud seda mis siin tunnen, vaike kula kahe mae vahel, joe ja saami inimestega. Kus pohilised tookohad on Nrk e. norra televisioon, saami teater ja Davvi girij kirjastus. Koik need kohad on kaasanud mu ellu vaga huvitavaid tutvusi ja kultuuriliselt uusi voimalusi pakkunud. Andekaid ilusaid huvitavaid ja mis koige tahtsam, minule aarmiselt sarnaseid inimesi minu kurbustes, moistimist on siin.
Depressioonis olles ei opi vaid endast, vaid ka teistest. Kogu su tutvusringkond saab uue tahenduse, suuna...uued moistmised. Isegi sulle lahedal seisvad inimsed..need kes jaavad voi lahkuvad. Ja mida nad endast arvavad voi ei ava. Pilt saab suuremaks. Ja ennast hakkad armastama...

Mu sees toimub hetkel nii palju, koik mis kirjutan on segane, sest kogen viimasel ajal palju.
Elan kunstikoolis, sattusin labi juhuse siia aga olen tanulik ,kohtusin kahe armsa neiuga, kes mulle siin lahedaseks saanud. Kui keegi lahkub, siis keegi tuleb, uks sulgub ja aveneb...


Minevik vaja lahti lasta, andestada on vaja...andestust teistele.

Tana on saami muusika ohtu, vabas ohus, siinses saami aias,pole seal varem kainud, saab ilmselt huvitav olema.

Oeeeeeh, mu Jumal!

Depressioon.

Tana kulastas mind John Egil, nuudseks siis minu endine ja kaasa see mu paranemisele ei aitanud. Oli soov toesti jagada ja mul on kahju, et ta mulle pikemalt voimalust ei andud.

Oled mulle eriline, kallis ja armas,
Ja loodan, sulle parimat

Snu piiga.

Homosexuelle.

Siin on huvitav blogi, How does lesbian look like? Ilusad fotod..vaadake ja nautige!

http://thisiswhatalesbianlookslike.tumblr.com/


Missis Silly, voi piiga,nagu kutsutakse mind saamimaal.

Eesti suvi ja nostalgia...

Ei ole voimalik panna sonadesse,kuidas ootan suve. Ja just kodumaistsuve! Viljandit, sedakuidas kesklinnast koju Sammuli juurde pean kõndima palavas huumuses. Labi heinamaa ja tolmuse kruusatee. Igatsen seda.
Plaanin selle suve Eestis veeta, vähemasti, loodetavasti saan kuu endale lubada. Merd ja seelikuid ja folki ja teid mu kallid sõbrad ja muud loomad.
Suveigastusja ootus on nii suur, et tekib armumise tunne, lootus, ja teadmine, et kohe-koheon tulemas, tekitab ōnne, seletamatut õnne minus!

Suvi...selle tähendus..aeg, lapsepõlv, lihtsus.


Teie väike Silly.

Meenutusi aastast 2009.

Armastust.

Armastust? Armastust..vajame. Vajan, hoolivust.

Miks me enamus aja oma elust uritame meeldida inimestele kellele me ei meeldi?
Miks me enamus ajast oma elus otsime tahelepanu neilt, kes seda meile ei paku?

Ma voin terve nimekirja koostada inimestest kellega mul nii on. Mina raagin ja keegi ei vasta.

Tahan hoida end, andeks endale anda, kallistada end ja hellitada.

Voi nagu kunagi uks noormees mulle utles, meil pole midagi andeks anda.

Olen inimene, opin end tundma...

Kaitun vahemasti tanasest endaga eriti armsalt ja soojalt. Olen enda parim sober, armastaja..looja.

Vabanen habitundest ja suutundest.


Hakkan end siduma inimestega, armun..kellegisse heasse. Kes on minule hea ja armas. Armastab mind tapselt nii nagu mina ennast armastan. Ja oma koera ka muidugi.

Saan aru, lapsepolve tahtsusest.

Olen tanaseks nainud palju, soovind palju...

Plaanin aprillis Barcelona soita, puhkust on vaja. Pean leidma endale...

Tahan armastada ja olla armastatud.

Miks me otsime armastust nii paaniliselt teistelt?

25 veebruar.

Vajame koik armastust, hoolivust, puudutamist, tahelepanu...soovide taitumist. Vahest soovime me koik olla kaisukarud.
See on loomulik, inimloomusele omane. Loomulik on koik mis me enda umber naeme, millest loeme, kuuleme voi mida ise kogeme- see on osa loodusest, loomest, nii meid loodi. Ta on olemas.
Meil on ainult limitseeritud arvamused asjadest mis meie meelest on ebaloomulikud. Naiteks ehk on imelik kui armuvad kolm inimest oma vahel ja hakkavad koos elama? Miks mitte? Kui selline situatsioon on elu poolt loodud, siis sellisel juhul on ta osa sellest, ilusast elu loomest.

Voi kui on olemas inimsed kes ei saa kaia voi kes ei nae, kas see siis on ebaloomulik? Voi kuidas me voime arvata, kui me ei tea? Millest me siis lahtume, kui me ei teagi, mis on magede taga?

Koigil on kiire, koik on ametis oma elude elamistega ja ometi tunnevad enamus nii suurt tuhjust ja uksindust, miks kull? Kas moistame elu vaartust ja oleviku kiiret muutumist minevikuks?

Ja miks me kardame raakida kui mina poordun su poole avameelselt, siis miks sa mu ara pelgad, miks sa soovid tekitada minus habi? Teadmatust? Kas sulle endale meeldiks olla teadmatuses? Mis on hullem veel teadmatusest? Mitu korda sa mind sinna jatad? Ma ei teagi enam kuidas sind armastada. Kui sa ei lase. Kes teaks?

Tana oli ilus ilm, arkasin ules kella kumne paiku ja markasin paikest valjas. Panin oma saami jalanoud jalga ja kappasin kaameraga metsa poole. Moistsin, et kaamera omanikuna peaksin hakkama rohkem aega investeerima selle kasutamisse. Ehk venna ostetud kaameraraamatu labi lugemine ei olegi nii halb mote. Koik motted on head ja ma ei soovi oelda, et OH! kui mul vaid aega oleks. Alati on aega, armastuseks on alati aega.

Sinu vaikimine ja blokeerimine hirmutab mind, mis toimub su sees? Ma ei saa ometigi nii halb olla. Ja pettun rangalt kui saan teada ukspaev, et oled koik otsused teinud teistelt kuuldu alusel. Ja mind kasti lahterdades. Siis on minu kord aga mitte vaikida, hoopis vastupidi, koneleda.

Silly on haige. Aga terveneb, nuud loodan, et fuusilise keha vaevused ka paranevad...

Milline aasta oli aasta aega tagasi! Milline aasta ja kuidas koik on muutunud.
Mind selle perioodi pohjal paneb imestama kuidas inimsed vaga vahese pohjal loovad
sinust uskumuse, et nii koik jaabki. Kas see tahendab siis, et need inimsed ise ei muutu kunagi?
See on veel kurvem sellisel juhul kui minu Oslo periood voi pargi pingil magamine.

Tahan tanada Sarat. Imeline naine. Tana toi mulle kingituse..ta alati markab ja tunneb nagu ema voi lahedaseim armastaja.

Jumal ise saatis ta mu ellu.

Armastusega,
Silly

PS! Panen lingi siia saami rahvus jalanoudest, pere kellega elan, teeb neid ise kasitsi...on mida vaadata!

http://www.flickr.com/photos/perivar/3145754134/

Juuri ei kinnita.

Sain jälile teadmisele, mina suhete ja inimeste kaudu enda juuri ei kinnita.Päriselt olen armunud inimestesse, kõikidesse. Ei ole soovi olla seotud, mulle meeldib jagada, minna sinna kuhu jalad viivad, soovid, unistused. Eneseteostus.

Kuigi Sara ütles mulle täna, et hoidu ühest asjast siin elus ja see on teiste südamete purustamine. Teadlik valu tekitamine. Ei ole olemas asja, millest ei saa rääkida. Ainult surm on lõpuga. Kõik muu aga algusega.

Karasjhoka vaikne eluviis on endiselt paeluv. Väike vaheldus koolielu ja linnaelule...jala käimine ja hommikuse külma päikese nägemine. Pesumasin mis mu toa " katuse" kohal vuriseb ja kell mis kapi peal loeb mulle sekundeid.

Enda tahet ei maksa iial alahinnata ja eelarvamusi pole ka tarvis. Iial ei tea, mis mingi asja taga võib olla. Me võime naerda, et keegi kardab tuult aga põhjused...
Hirmud on ületamiseks ja esinevad seni meie elus kuni neist vabaneme, näiteks, mulle..sillad. Igapäev tööle minnes pean ületama ühe ja enam ma seda ei märka.

Inimloomusele ja ebaselgusele üldse rohkem mõeldes kui töötan puuetega lastega.
Veel pole selguseid aga eks nad tulevad..

Suve ootan meeletult.
Sõnatult ootan suve ja merd. Meri, mu armastus.

Ja kooli, kool algab taaskord. Kuskile ei ole kiiret, mitte kuskile...ei ole kiiret!

Mõtlen sulle Margit viimasel ajal palju.


Silly.

Armunud?

Lilled ja liblikad on tåna terve påeva minu kohus tiirelnud. Kaisin ukspåev NRK-s. Norra televisioonis aga siis ma teda veel ei mårkanud.

Eile oli esimene kord kui siis ostustasin siin pubisse minna, kohtasin erinevaid inimesi. Liitusin naiste
grupiga, kus kais ikka korralik bummel.
Siis sisenes baari keegi noormees ja mul jai silm kohe peale. Ohtu kujunes meie vaheliseks jahiks.
Sara raakis kunagi noormehest, kes tootab televisioonis ¨lavastaja¨¨ja naitlejana. Tuleb valja, et tegu oli selle noormehega. Veider kui palju kokkusattumisi millest ma ei jaksa koneleda viis mind selle noormeheni...

Ma armusin.
Ta viib homme mind Soome ohtusoogile, eks nais aga midagi sellist tundsin viimati kui Eirikut kohtasin.
Ma olen tosimeeli onnelik ja kaalun uusi viise ja valjendusi oma elus.

Silly

Kokakunst.

Tere ja pean ules kirjutama, et olen armunud kokakunsti, toidu tegemisse...maitsetaimedesse. Itaalia kooki. Avokaadosse. Lohnadesse.

Uks paev on mul oma tomatiaed, oma maitsetaimede aed.

Kui palju armastust.

Kirjutan varsti oma kogemusest Saami teatrist.

Kindly,
Silly.

Varut bahkas!

Varut bahkas, ettevaatust, kuum!

Saami keele tunnid kaivad hoolega, loodan, et varsti raagin nii enamvahem mingil tasandil seda keelt. Ilus keel.

Mi da lea ? Mis see on ?

Ja koikidele Mari Boine sõpradele, Gula Gula tahendab, kuula,kuula. Roomustav, kas pole ?

Tulin taaskord saunast, mul oli meeldiv paev koos pisi Elenaga, kull ta alles kiusab mind ja mulle sulle ronib. Siis tuleb oelda, ale! Mis tahendab, ei tohi nii!

Omasuguste keskel on hea,pidev onnistatud olek, inspiratsiooni , loodusest ja perest kellega koos elan, ammutan toesti palju. Sara Marit muusiku ja naitlejana, annab mulle tohutut energiat ja jutuvarusid.

Varsti saan saami pulma, see on siin aarmiselt traditsiooniline, rahvariietes ja vanade tavade rituaalis.

Olen rahul, mul on aega endiselt lugeda ja ka ise kirjutada.

Millal viimati sain sedasi puhata, end nautida? Ma ei maleta, viimati lapsena..maal, heinamaal

Mul on aega vaadata oma katt, selle liigutusi, nahka..detaile. Mul on aega sulgeda silmad vaikselt ja need avades, on mul aega margata, naha..ma naetatan enda vee varjule. Mul on hea.

Igatsen sind, mu armas neiu. Mu Achilliuse kand. Pole veel selge, mida ma siit kull kogema pean?

Veahket mu,Stella ?

Kulmamaine, soojuses,
Silly.

Vaikus.

Siin on hea. Ei lämmata. Üle pika aja ei pea ma jooksma, tormama, kartma, vuhisema. Saan olla rahus, kuulata end, lugeda, saunas käia, jalutada...nuud tean, et elu ise juhatab meid sinna kuhu hingele vaja on, sest seda siin oli mulle vaja. Olla vaikuses, sellises vaikuses, et ma saaksin inspiratsiooni iseendaga kõneleda. Mõista. Valust eemalduda. Kärast, pinnapealsusest. Et mul oleks võime näha, mitte vaid silmade vaid ka hingega.
Olen jooksnud aastaid, eriti viimase. Ma armusin nii palju, igalepoole. Mõistsin, et need kes armastavad sind, vaarivad armastada iseendeid. Ka mina. Iseennast. Ka Sina.
Eksimise room on meeletu, igakord kui eksin kuskile kondides, leian ma teinekord teekonna mida tunnen ja maletan. Ma tean mis suunas liikuda, nii kaib ka elu kohta. Eskides leiame suuna, see on seisund kus hakkavad toimuma ilusad asjad. See on koht kus hakkavad taituma soovid ja sa void armuda, void leida enda Jumala voi Jumalanna. Ja sa leiad ta-endas.

Maja hingab, me koik hingame. Maja on tais lugusid, me koik oleme lood. Ja seda tunneb, meie umber, seda nahakse ja moistetakse.

Ma tean, et teekond pole labi ja opin oma teekonda enam mitte kartma, elu paiskamist.
Liblka lendamist.
Mu valgust.

Saamimaine,
Silly.

Elu Saamimaal.

Minu teine paev. Perekond kellega elan on tosine saami perekond. Pereisa veedab paevi pohjapotradega ja ema askeldab kodus lastega. Maa inimestena nad korrast eriti lugu ei pea, see isegi meeldib mulle. Ja ohtusoogiks on suhteliselt igapaev poder. Selgitasin neile, et mina liha eriti ei soo, nad ei saanud vaga aru aga olid moistvad. Nende kaks last naevad valja nii saamilikud, et ma sonatu. Silma kuju ja kulmud eriti. Sellised vaikesed Bjorki lapsed. Armas.
Pereema viis mind tana Soome, seal oli vahva, mangisime lotot, ehk voidame raha mu teatrikooli jaoks..
Sara on monus, temaga saan raakida taiesti vabalt ja ta on nii positiivne, hea, loodan, et see koik pusib sedasi.
Lauda haisu on tunda, meenutab lapsepolve ja Eestit.
Saamikeel on sarnane eesti omaga ja ungari. Ilus keel, paar lauset juba tean oelda. Ehk opin samale tasandile norra keelega, ma eitea.

Aah ja nende rahvariided ja jalanoud mida siin kannavad, pohjapodra nahast tehtud, ilus..vaga eriline, angin endale ka uhed ja uldse ilmselt palju votan siit ukskord endaga kaasa.

Vabandan oma eesti keele parast. Nuud hakkan lugema raamatut..Budda rannakutest.

Carpe diem, muide nad jumaldasid mu ohtusooki.

Teie vaimuhaige
Silly.

Elu viivad edasi hullud.

Elu viivad edasi hullud
Koos vaimuhaiguse raske koormaga veavad loomeinimesed edasi kogu inimkonda.

Tulen toolt ara..

Ei suuda olla osa susteemist, numbritest, kaskudest, keeldudest, positsioonidest. Sisemaailm keelab mul seda teha.

Kolin Saamimaale. Seal on armsaid inimesi, kes kaotavad asju ja moistust ..ja kes istuvad mågedes ja elavad.

Karasjok on selle koha nimi.

Nii palju suudan kirjutada, pikkadele kirjadele ei ole enam ruumi.

Silly.

Minu salajane austaja.

Tåna låhen hotelli reseptsiooni ja seal teatakse mulle, et mulle on jåetud midagi. Lilled ja kaart, keegi on kirjutanud armastuskirja.

Huvitav kull kes, keegi keda kohtasin eelmine laupåev aga ma kohtasin palju ...

On luule aeg...

What Is It That You Were Given?

What is it that you were given?
I mean from the loss.
After, what was taken.
that very thing, you could never live without.
The person or place;
the secret, or circumstance -
now that it is gone,
or has been found out,
and you can no longer call it foundation

what is it that you were given?

You know, and I know, this:
there is a hollowing out.
Something comes and opens you up

right
down
the
middle

and from that moment on
you are no longer immune to this world.

You wake, you wander,
every familiar, now a foreign.
You walk as through water
until you make it back to your bed
and finally, even there—
your sheets; your own pillow's scent different,
as if daily someone repaints your room, displaces something,
disturbs a cherished memento.

You see,
sometimes we are emptied.
We are emptied
because
Life wants us to know
so
much
more
Light.


Eirikule.

We Are Unrequited, My Love
We are Unrequited, my Love.
I wish that your hands
had never touched my hair.
That I had only seen your name,
never held the face.
I wish that each of your glances
had not opened a hunger in me.
That the time I let my fingers pass
down the cool sides of your neck,
across the warm house of your heart,
that you would have shunned me;
that I would have run.

I wish that our hands
had never entwined—
that I would never have created

languages & symbols

in your moistening palm—

that someone would have seen us,
that someone would have come.

I wish that you had never
uttered my name aloud, or
written it down, or whispered it
alone in the night.
That I would never have
held your gaze
across the room, so many times—
that I would have hesitated to come,
that I would have hurried to go.

I wish that my lust for you
would turn to ashes—
that my want for the knowledge of you,
for the sound of you crying out
would disappear like smoke,

and that the thought of you inside me
—or anywhere in the world—
did not frighten,
and that the risk
of toppling the lives we live did not

strobe like a beacon amidst these churning, relentless seas

but we are Unrequited, my Love.




Let the grief
that has lived you
pass away.

Let the people
who love You
Love Themselves.

Ma ei tea kuidas saab moos kommi sisse ja...

Ma ei tea ja ma ei tea, ei ole hea!
Liiga palju kolimist ja uhest kohast teise loksumist on mu elus olnud ja endiselt veel on.

Kas loon, seda ise? Ma ei tea.
Olen siiski teinud otsuseid ja lootnud neile kindlaks jaada, kooki tagasi minemine pidi juhtuma vaid uhel tingimusel kui olen hommikusoogi kokk. Nuud ma siis olen ja sattusin kohta kus hommikusoogi koka too on veel stressi rohkem kui a'la cartes oli. Mis tundub uskumatu aga massid mis siin påeva jooksul låbi kåivad on meeletud. Pluss konverentside toidud ja muud asjad mis koik siin minu vastutusel. Ma våsin åra. Peale tøød magan, eile oli mååratud kohtumine, ¨noormees tuli siia hotelli mulle jårele aga mina olin magama jåånud...
Samas ma suudan ja suudaks- aga viimane asi mis minu jaoks koik paika paneb on see, et milline on peakokk. Ja peakokk on nii hirmutav, et ma ei råågi sønagi tema juures, isegi kui tema minuga råågib, ma vaikin- mul pole uldse midagi talle øelda. Våga huvitav reaktsioon minu poolt igatahes. See on paar korda varem nii minuga juhtund, et moni inimene on nii egoistlik ja tahab vaid rååkida kuidas koik PEAB olema ja kuidas tema on see ja mina see..ja selline kastisusteem, loob mind nii pahviks, et minu vaim ei oska selle peale enam midagi vastata. ja siis ta VAIKIB.

Nii ma vaikin..istun ja vaikin. Palk on hea. Elus esimest korda on tekkinud kusimus, kumb too siis, kas meeldivam voi våhem meeldivam? Kindel on see, et raha eest saab lubada endale teisi meeldivaid tegevusi..pluss, saan kooli varsti tagasi minna.

Ma ei tea.
NÅETE!
MINA EI TEA!

Lihstalt olen teadmtauses koige kohta. Ma ei taha ennustada, ehk isegi jåån siia..tahan Oslos olla.

Sassis
Silly
Sussususussssss.

Inimsed on siin tegelikult head ja toredad.
Minu elus on alati palju armastust.

Armastus oojaaa.

Modern tants

Eriti hea tants etenduselt. Modern tants løøb mind pahviks, igakord. Ta on inspireerivalt jutustav ja samal ajal endiselt tants. Igatahes mina saan alati håid ideid! Oma mångudeks, mulle meeldib teatris/filmis ja koik tavapåratu, ruumi andev ja segadust tekitav ja..


http://www.youtube.com/watch?annotation_id=annotation_885710&src_vid=uM0IYfxi1i0&feature=iv&v=JFjydTarE0Q

Ma taidan tema...

Poordun universumi poole sooviga, saada hakkama mu uue tooga ja elada selle runtiini sisse ning teha seda hasti pool aastat voi enam! Onn ja raske too olgu minuga!

Silly

Aastavahetus Oslos

Midagi nii ilusat ja toredat pole minuga ammu juhtund. Ohtusook kallimate sopradega. Anniken, Oskar, Martin, Rebecca ja Eirik. Ja teised Oslo kunstikooli tudengid korraldasid ilusa ohtusoogi.  Koike head ja paremat koos maitsa toidu ,soogi ja muusikaga.

Kallistasime, tantsisime, roomustasime...ilus ilus ilus! Ja aitah Eirik!

Nuud olen tool Hamaris, toopaev hakkab kell 5 hommiku ja ma tavaiselt jaan magama kell 4 hommiku. Jube raske on olla tool kui oled vaid tunni magada saanud, pole raksem vist olnudki. Inimsed on toredad ja ma meeldin neile.

Mure on nuud siin maal, et pole elamist. Uks korter on aga see liiga kaugel, igapæev tund aega jala toole ei konni. Eriti kell 4 hommiku. Elu kiusab mind, kiusab.

Kooli direktor seoses teatri opingute jatkamisega ka ei vasta...

Saami maa teema on uleval, ehk sinna aga samas ei taha Oslost kaugele minna. Seal on sobrad...

MIS minust saab? Millal tuleb rahu? Kodu? Teater? Millal tulevad need asjad mis mind onnelikuks teevad?
Kuigi onn on seisund on seal enamatki...

Vasind vasind Silly.