Minu siirad soovid.

Ma ei ole kindel enam, ma olen Eestis olnud üle nädala ja ma ei ole vist iial oma elu ajaloo jooksul nii kasutu olnud. Isegi kämmergus oksendamine peale pidu on rohkem asjalikum kui minu siinsed viimase aja tegevused. Istud kodus oma toas ja vaatad lage või oled Tallinnas Kauri juures ja vaatad lage. Igatahes selline lae vaatamine käib. Või magad ja vaatad unenägusid...või imestad, et mis nüüd juhtus.

Ma ei salli siiralt inimesi kes ei vasta, lähevad sõnadeta minema( ilmselt nii mõnigi tundis end praegusel momendil ära) aga mitte lahendatud asjad tulevad TEIE eludesse alati tagasi, võimalik et mingil muul kujul aga muretseda ei tasu- ta tuleb. Mulle ei meeldi tegelikult üldse õhus olevad ebameeldivad asjad, lõhnad...mööda kõndimisel jäävad need külge.

Mina võin olla hull aga vähemasti ma pole Jaanalind.

Ja rohkem küsida tuleb ka eneselt, et kui keegi teie poole pöördub siis miks ta seda teeb? Mida on sinul sealt kogeda. Ma kusjuures olengi avatud kõigile ja elu on mind see läbi üllatanud.

Aga kui soovime näha punast vaid punaselt siis jah, punane on punane. Valge on valge ja..mitte midagi enamat. Enamusele kahjuks nii on.

Mina ei süüdista teid shokolaadi massiivses pugimises või mõne jubeda artisti kuulamises või vaatamises.

Oma avatust ei saa elulõpuni häbeneda. Ei saa. Kirge ka mitte. Ja vabandust, et ma elan välja mitte sisse. Ma EI OLE KARU KOOPAS.

ja siis veel eriti neile kes on ebameeldivkas suutnud teha teineteistest mööda minemise. voattt see on minu jaoks tõeline inimhullus ja rumalus.

Ilusaid jõule ja ma loodan, et mõististe minu jõulusoovi.

Silly Silli.