Elu viivad edasi hullud.

Elu viivad edasi hullud
Koos vaimuhaiguse raske koormaga veavad loomeinimesed edasi kogu inimkonda.

Tulen toolt ara..

Ei suuda olla osa susteemist, numbritest, kaskudest, keeldudest, positsioonidest. Sisemaailm keelab mul seda teha.

Kolin Saamimaale. Seal on armsaid inimesi, kes kaotavad asju ja moistust ..ja kes istuvad mågedes ja elavad.

Karasjok on selle koha nimi.

Nii palju suudan kirjutada, pikkadele kirjadele ei ole enam ruumi.

Silly.

Minu salajane austaja.

Tåna låhen hotelli reseptsiooni ja seal teatakse mulle, et mulle on jåetud midagi. Lilled ja kaart, keegi on kirjutanud armastuskirja.

Huvitav kull kes, keegi keda kohtasin eelmine laupåev aga ma kohtasin palju ...

On luule aeg...

What Is It That You Were Given?

What is it that you were given?
I mean from the loss.
After, what was taken.
that very thing, you could never live without.
The person or place;
the secret, or circumstance -
now that it is gone,
or has been found out,
and you can no longer call it foundation

what is it that you were given?

You know, and I know, this:
there is a hollowing out.
Something comes and opens you up

right
down
the
middle

and from that moment on
you are no longer immune to this world.

You wake, you wander,
every familiar, now a foreign.
You walk as through water
until you make it back to your bed
and finally, even there—
your sheets; your own pillow's scent different,
as if daily someone repaints your room, displaces something,
disturbs a cherished memento.

You see,
sometimes we are emptied.
We are emptied
because
Life wants us to know
so
much
more
Light.


Eirikule.

We Are Unrequited, My Love
We are Unrequited, my Love.
I wish that your hands
had never touched my hair.
That I had only seen your name,
never held the face.
I wish that each of your glances
had not opened a hunger in me.
That the time I let my fingers pass
down the cool sides of your neck,
across the warm house of your heart,
that you would have shunned me;
that I would have run.

I wish that our hands
had never entwined—
that I would never have created

languages & symbols

in your moistening palm—

that someone would have seen us,
that someone would have come.

I wish that you had never
uttered my name aloud, or
written it down, or whispered it
alone in the night.
That I would never have
held your gaze
across the room, so many times—
that I would have hesitated to come,
that I would have hurried to go.

I wish that my lust for you
would turn to ashes—
that my want for the knowledge of you,
for the sound of you crying out
would disappear like smoke,

and that the thought of you inside me
—or anywhere in the world—
did not frighten,
and that the risk
of toppling the lives we live did not

strobe like a beacon amidst these churning, relentless seas

but we are Unrequited, my Love.




Let the grief
that has lived you
pass away.

Let the people
who love You
Love Themselves.

Ma ei tea kuidas saab moos kommi sisse ja...

Ma ei tea ja ma ei tea, ei ole hea!
Liiga palju kolimist ja uhest kohast teise loksumist on mu elus olnud ja endiselt veel on.

Kas loon, seda ise? Ma ei tea.
Olen siiski teinud otsuseid ja lootnud neile kindlaks jaada, kooki tagasi minemine pidi juhtuma vaid uhel tingimusel kui olen hommikusoogi kokk. Nuud ma siis olen ja sattusin kohta kus hommikusoogi koka too on veel stressi rohkem kui a'la cartes oli. Mis tundub uskumatu aga massid mis siin påeva jooksul låbi kåivad on meeletud. Pluss konverentside toidud ja muud asjad mis koik siin minu vastutusel. Ma våsin åra. Peale tøød magan, eile oli mååratud kohtumine, ¨noormees tuli siia hotelli mulle jårele aga mina olin magama jåånud...
Samas ma suudan ja suudaks- aga viimane asi mis minu jaoks koik paika paneb on see, et milline on peakokk. Ja peakokk on nii hirmutav, et ma ei råågi sønagi tema juures, isegi kui tema minuga råågib, ma vaikin- mul pole uldse midagi talle øelda. Våga huvitav reaktsioon minu poolt igatahes. See on paar korda varem nii minuga juhtund, et moni inimene on nii egoistlik ja tahab vaid rååkida kuidas koik PEAB olema ja kuidas tema on see ja mina see..ja selline kastisusteem, loob mind nii pahviks, et minu vaim ei oska selle peale enam midagi vastata. ja siis ta VAIKIB.

Nii ma vaikin..istun ja vaikin. Palk on hea. Elus esimest korda on tekkinud kusimus, kumb too siis, kas meeldivam voi våhem meeldivam? Kindel on see, et raha eest saab lubada endale teisi meeldivaid tegevusi..pluss, saan kooli varsti tagasi minna.

Ma ei tea.
NÅETE!
MINA EI TEA!

Lihstalt olen teadmtauses koige kohta. Ma ei taha ennustada, ehk isegi jåån siia..tahan Oslos olla.

Sassis
Silly
Sussususussssss.

Inimsed on siin tegelikult head ja toredad.
Minu elus on alati palju armastust.

Armastus oojaaa.

Modern tants

Eriti hea tants etenduselt. Modern tants løøb mind pahviks, igakord. Ta on inspireerivalt jutustav ja samal ajal endiselt tants. Igatahes mina saan alati håid ideid! Oma mångudeks, mulle meeldib teatris/filmis ja koik tavapåratu, ruumi andev ja segadust tekitav ja..


http://www.youtube.com/watch?annotation_id=annotation_885710&src_vid=uM0IYfxi1i0&feature=iv&v=JFjydTarE0Q

Ma taidan tema...

Poordun universumi poole sooviga, saada hakkama mu uue tooga ja elada selle runtiini sisse ning teha seda hasti pool aastat voi enam! Onn ja raske too olgu minuga!

Silly

Aastavahetus Oslos

Midagi nii ilusat ja toredat pole minuga ammu juhtund. Ohtusook kallimate sopradega. Anniken, Oskar, Martin, Rebecca ja Eirik. Ja teised Oslo kunstikooli tudengid korraldasid ilusa ohtusoogi.  Koike head ja paremat koos maitsa toidu ,soogi ja muusikaga.

Kallistasime, tantsisime, roomustasime...ilus ilus ilus! Ja aitah Eirik!

Nuud olen tool Hamaris, toopaev hakkab kell 5 hommiku ja ma tavaiselt jaan magama kell 4 hommiku. Jube raske on olla tool kui oled vaid tunni magada saanud, pole raksem vist olnudki. Inimsed on toredad ja ma meeldin neile.

Mure on nuud siin maal, et pole elamist. Uks korter on aga see liiga kaugel, igapæev tund aega jala toole ei konni. Eriti kell 4 hommiku. Elu kiusab mind, kiusab.

Kooli direktor seoses teatri opingute jatkamisega ka ei vasta...

Saami maa teema on uleval, ehk sinna aga samas ei taha Oslost kaugele minna. Seal on sobrad...

MIS minust saab? Millal tuleb rahu? Kodu? Teater? Millal tulevad need asjad mis mind onnelikuks teevad?
Kuigi onn on seisund on seal enamatki...

Vasind vasind Silly.