Tagasi Karasjokis.

Kes veel ei tea- olen tagasi Norras.
Ja elul pole vaga vigagi- peale uhe- ma ei tea kuidas elada våikeses linnas, ma ei tea.
Tunnen ,et privaatsust jååb puudu!
Siin on vøimalus kooliks, tøøks, karjååriks aga ma loodan, et selle hind ei ole liiga kørge.
Luban, et peale aastat siin, lendame Kauriga Kuubale, ukskord peab alustama uut elu- ja seda kavatsen ma teha kui siit lahkunud olen.
Meesterahvad panevad mind ebamugavasse olukorda- meeldin siin paljudele ja see on hakanud mulle haiget tegema, håirima mind ja mu elu segama.


Pean ule saama.
Temast.

Aga kuidas kui Ta nii eriline on?