Suvel Itaalias tekkis selline jutu teema nagu kunst, uks neiu toonitas tugevalt kuidas temale meeldib reaalne kunst. Mind hairis see tohutult, mitte seeparast, et ta minuga ei noustunud vaid seeparst, et minu jaoks on kunst midagi palju enamat kui nahtava kopeerimine. See on kujutlusvoime kasutamine, selle tugev olemasolu, lendamine.
Pikemalt teemasse minnes, ma armastan kujutlusvoimet, ehk see ongi tegelik kunsti olemus, elu sisse puhumine, elu andmine millegile. Seeparast meeldib mulle absraktne kunst, moderne, akadeemiline.
Uhesonaga mida rohkem vabadust annab pilt , mida kauemaks jaad vaatma ja otsima ja aru saama mida on pildil kujutatud. Kas siis maalikunstis, naitekunstis, keraamikas, milles iganes. Mitte vaid pildil , vaid igalpool.
Mul on room tunda uhte fotograafi Norras kes siiani ainsana on suutnud mind fotograafia labi pahviks luua, tema pildid on niivord huvitavad, et olen end kordi leidnud, vaatamas, uurimas..seiklemas ja koigele lisaks veel ilu hindamas. Pildil pole miskit loogilist ja samal ajal on koik loogiline. Pildil pole kujusid, samal ajal on see kujudest kuhjuv. Uhesonaga, jatab maad, annab neutraalset samal ajal artistilist olemist.
Aga mida tahan oelda kopeeriva kunsti kohta:''Kui inimene maalib vaid seda mida naeb, siis
oleks kunstnike kuningas fotograaf''
Lugupidamisega
Teie sugisest vasinud Silly.
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.