Eirik Sandaker...Sandefjord...s.s.s.

Näen Sind viimasel ajal unes. Kuigi juba enam ammu ei tea Sinust midagi. Keegi ei tea. Oled ilus inimene, ilusamaid keda ma tean, Sinuga on nii palju jagada, kõigil meil on Sinult õppida. Empaatiat, tänu Sinule sai selle sõna tegelik tähendus mulle selgeks, mis kahjuks meist enamusest ise eneselegi teadmata mööda jookseb. Empaatia mis võib olla Sinu kahjuks ja teise kasuks- kuid siiski, sa mõistad. Mõistad viha, mõistad rõõmu, mõistad inimest. Ja mõistad, et tõeline sõber, on Sinu kõrval ja ulatab Sulle Su vaenlase, Sinu enda soovil, sest oled siin otsimas oma kogemust...Ma laenan ära Sulle oma viimased 10 krooni, sest Sul on seda rohkem vaja kui mul, ma jagan Sinuga oma kodu, oma voodit ja linu..annan ära oma teki kui Sul on külm. See on Eirik. Ja kui tahad midagi hullumeelset teha võid alati arvestada ,et ta viib Sind Oslo katustele rändama..endal kaval naeratus suul. Ta armastab kõiki ja kannatab, sest jääb alati üksinda. Isegi kui teda ümbritsevad kõik teised. Näen Sind elust aina enam ja enam eemaldumas. Sinu öeldud laused on mu päevikusse üles kirjutatud, need õpetasid mulle mind ennast.
Mäletan viimast korda kui kohtsuime, vara kevadel, olime mere ääres. Sina, mina, Anniken ja Oskar. Sa läksid ujuma, jooksid ringi nagu väike laps ja siis jooksime koos. Ja Sa vaatasid mulle otsa ja ütlesid, et ta jätab meid lahtiseks, sest ükskord kohtume uuesti, Sinu minek oli siiski ootamatu, arvasin,et tuled tagasi.
Ma tean, et nüüdseks oled vare ja kardan, kohutavalt kardan- kaua saab kesta nii sügav joomahullus? Kaua saab keegi väriseda ja end lõhkuda, nutta? Kui kaua?
Ma tunnen Sinuga sidet, vaimset. Ma armastan Sind kui ligimest, kui venda, õde..ema või isa.

Kõike parimat Sulle Eirik Sandaker.
Armastusega
Silly J.