Teatrikool, minemine endasse, enese avastamine.

Olen siin aru saanud, et siia ellu olen sundinud selleks, et kogeda end lábi teatri. Teater aitab mul endas olevaid asju esile tuua, opetab mulle neid kasutama, jouan koige súgavamte nurkadeni hinges. Probleemid millest mul orna aimugi ei olnud, tulevad esile ja ma saan teada, miks mingid asjad ei toimi mu elus. Olen hakanud eneselt kusima asju...nagu. Kuidas see mojutab teisi kui mina káitun nii nagu Mina káitun? Millest tuleb mu viha? Kuhu seda suunata? Milline seos on lapsepőlvel tánasega? Teatrikool suunab inimesi palju tagasi lapsepőlve, loomulikkusele, orgaanilisele olemisele. Őpetab sind taaskord mángima ja kukkuma ja seda, et kui sa juba kukud, siis kuku mőnuga, just nimelt, lase endal kukkuda. Olen moistud milles seisneb minu enesekehtestamis probleem, miks mind ei kuulata, olen aru saanud, et asi on selles kuidas enda ideid inimestele serveerin. Millist haale tooni kasutan, mu háále toon on káskiv, inimsed ei armasta alluda, eriti veel suletud súndmustele.
Koolis teeme kuulamis harjutusi partneriga, pead 5 minutit vaikima ja kuulama mida utleb sulle su partner selle kohta, mida ta eile koges. Selle lábi olen moisntud kui palju on jaanud mul kuulmata.
Teeme tooni harjutusi kus utleme erinevaid sőnu partneriga vastamisi erineavte haale toonide, emotisoonide ja girmassidega.
Teeme maski, mida armastan, sest saan lubada maskil muuta end kellekski teiseks.
Teeme grupitőőd kus , ohh. Vaja on nii palju, őelda on palju, ideid on palju, lohki tahaks minna ja lúúa tahaks kedagi.
Palun mitte ráákida táis suuga.
Opime neutraalust ja kusime endalet, mis asi on neutraalsus? Kas see on sama kőigile voi erinev? Kas neutraalsus on tunne? Mis ta on?
Olen hakanud armastama neutraalset olemist ja táhele pannud, et neutraalseid inimesi kuulatakse rohkem.


Ma olen eemal olnud kaua, kooliga ja endaga on tegemist. Praegu avastan enda kohta nii palju ja tegelikult tahaks seda koigiga jagada. Teie koigiga.,

Neil páevil motlen palju Marius Párnale. Ma ei tea miks aga kujutan meid ette kusagil Tatru kohvikus rohelist teed joomas ja jutusatmas jagamisest.

Voimalik ,et parim viis sélle jagamiseks on naha mind laval kui ma sinna kunagi peaks sattuma.

Motlen nuud, et kuidas ma enne sain ilma selleta elada? Ilmselt ei saanudki, seepárast olin nii őnnetu.
Otsisin midagi teistelt, nuud pole teisi enam vaja.

Armastusega
Silly.

David jálle háirib mind.