Minu teine paev. Perekond kellega elan on tosine saami perekond. Pereisa veedab paevi pohjapotradega ja ema askeldab kodus lastega. Maa inimestena nad korrast eriti lugu ei pea, see isegi meeldib mulle. Ja ohtusoogiks on suhteliselt igapaev poder. Selgitasin neile, et mina liha eriti ei soo, nad ei saanud vaga aru aga olid moistvad. Nende kaks last naevad valja nii saamilikud, et ma sonatu. Silma kuju ja kulmud eriti. Sellised vaikesed Bjorki lapsed. Armas.
Pereema viis mind tana Soome, seal oli vahva, mangisime lotot, ehk voidame raha mu teatrikooli jaoks..
Sara on monus, temaga saan raakida taiesti vabalt ja ta on nii positiivne, hea, loodan, et see koik pusib sedasi.
Lauda haisu on tunda, meenutab lapsepolve ja Eestit.
Saamikeel on sarnane eesti omaga ja ungari. Ilus keel, paar lauset juba tean oelda. Ehk opin samale tasandile norra keelega, ma eitea.
Aah ja nende rahvariided ja jalanoud mida siin kannavad, pohjapodra nahast tehtud, ilus..vaga eriline, angin endale ka uhed ja uldse ilmselt palju votan siit ukskord endaga kaasa.
Vabandan oma eesti keele parast. Nuud hakkan lugema raamatut..Budda rannakutest.
Carpe diem, muide nad jumaldasid mu ohtusooki.
Teie vaimuhaige
Silly.
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.